Euroopa Regionaalaarengu Fond toetas EAS kaudu projekti „Julgeoleku ja kodanikuühiskonna konverents 2023″ 30 000 euroga.
Konverents pealkirjaga “Mõtisklused julgeolekust: rahvusvaheline kogukond, vabaühendused ja nende panus turvalisema ning jätkusuutlikuma Euroopa loomisel” toob kokku Euroopa julgeoleku, kodanikuühiskonna ja ÜRO kestlikest eesmärkidest huvitunud või nende nimel igapäevaselt töötavad inimesed, poliitikakujundajad, ettevõtjad, vabakonna esindajad, ajakirjanikud ja praktikud Euroopast, ja Põhja-Aafrikast. Konverentsile on oodatud kohapeale kuni 100 delegaati, millele lisanduvad virtuaalsed osalejad üle maailma.
Konverentsi põhieesmärk on valdkondade tunnustatud ekspertide ja esinejate toel püüda adekvaatselt mõista ja lahti mõtestada tänapäeva globaalseid kriise, mõista paremini nende tekkimise põhjuseid ja mõjusid ühiskonnale ning tõsta kodanike teadlikkust võimalikest konfliktidest tulevikus. Lisaks sellele kõrgetasemelise konverentsi eesmärk on otsidavõimalikke lahendusi Euroopa julgeoleku stabiliseerimiseks, inimeste turvalise kõnevabaduse parandamiseks ja ÜRO säästva arengu eesmärkide toetamiseks rohepöörde julgeoleku ja digitaalse koostöö valdkonnas.süvendada rahvusvahelist koostööd ÜRO kestliku arengu eesmärkide, rohepöörde, kliimamuutuste, inim- ja digitaalsete õiguste alal globaliseerunud maailmas.
Konverentsi tulemusena vormistatakse ja kinnitatakse Narva deklaratsioon koos kohalike vabaühenduste tegevuskavadega, mis esitatakse NATO-le, Euroopa Komisjonile, rahvusvahelistele ja valitsusasutustele, meediale ja erinevatele rahu saavutamise nimel tegutsevatele võrgustikele.
Konverentsi programm sisaldab kõnesid, paneeldiskussioone, töötubasid, arutelusid maailmakohviku meetodil, parimate praktikate külastusi. Konverentsist osavõtjad on oodatud jagama oma kogemusi, teadmisi ja ideid kohalikul, rahvuslikul ja globaalsel tasemel. Fookus on õhutada Euroopa regionaalseid julgeoleku probleemid, säästva arengu ja digikoostööle ning dialooge valitsus-, era- ja vabasektori vahel.
Konverentsi teemad hõlmavad:
- Ukraina tuleviku kaardistamine Euroopas vaba, demokraatliku suveräänse riigina” / „Moldova tulevik: ida, lääs või kusagil keskel?”: Rahvusvahelise kogukonna ja kodanikuühiskonna organisatsioonid kinnitavad, kui oluline on kaasata neid Ukraina ülesehitamisse ja aidata kaasa jätkusuutlikele reformidele. Mitte ainult valvekoertena, vaid tõeliste partneritena kogu protsessi vältel, kus iga osapool saab anda oma väärtusliku panuse. Vaatamata kiiresti muutuvale reaalsusele ja eelseisvatele geostrateegilistele muutustele, püüame esitada Ukraina ja maailma üldsuse jaoks positiivse sündmuste arengukava rahu saavutamisel kogu rahvusvaheliselt tunnustatud Ukraina territooriumil. Moldova tuleviku mõistmiseks peame suutma mõista olemasolevaid tegureid ja väljakutseid, millega riik ja ühiskond silmitsi seisavad, sealhulgas sise- ja välised osalejad, kes mängivad Moldova tulevikus juhtivat rolli. Kas ülemaailmsed jõud võimaldavad tugevdatud rahuvalve ja konfliktide ümberkujundamise kaudu toetada ÜRO-d, et see oleks tõhusam rahu edendamisel ja konfliktide ennetamisel?
- „Põhja- ja Baltimaade teadlikuma julgeolekupoliitika laiendamine NATO liikmelisusega ja säästva arengu toetamine, et saada 2030. aastal maailma jätkusuutlikumaks ja integreeritumaks piirkonnaks“: Põhjamaad jagavad ühist julgeolekukeskkonda ning tegelevad tiheda välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga. Põhjamaade välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitiline koostöö on viimastel aastatel veelgi süvenenud. Põhjamaade kaitsekoostöö (NORDEFCO) on hea näide tihedamast koostööst. Kui Soome ja Rootsi on NATO liikmed, tõuseb Läänemere piirkonnas sõjalise jõu kasutamise võimekus, mis suurendab piirkonna stabiilsust pikemas perspektiivis. NATO on Läänemere regioonis stabiliseeriv toimija ja Venemaa vaatenurgast üldse mitte. 2022. aastal on sõda Ukrainas mõjutanud maailma ettenägematul viisil. Infrastruktuuri, sealhulgas digitaalse infrastruktuuri tahtlik hävitamine Ukrainas illustreerib vajadust sidevõrkude vastupidavuse järele, et vältida piirkondade isolatsiooni ohtu. Samuti näitab see, kui oluline on, et saame oma sidevõrkudele toetuda, et tagada kodanikele oluliste teenuste kättesaadavus ja järjepidevus. Lisaks Ukraina küberrünnakutele oleme näinud ka organiseeritud küberkuritegevuse kasvutrendi rahvusvahelisel tasandil. Seetõttu on meie ühiskonnas toetuvate digiteenuste kõrge turvalisuse tase muutunud üha olulisemaks.
- „Globaalsed jõud, piirkonna riigid ja kodanikuühiskonna panus Vahemere piirkonnas rahu, julgeoleku ja säästva arengu nimel”: Vahemere piirkond võitleb jätkuvalt terrorismiga. Sellised riigid nagu Türgi ja Egiptus seisavad endiselt silmitsi radikaalsete grupeeringute toimepandud vägivallaaktidega – olukord, mis mõjutab Euroopa julgeolekukeskkonda tervikuna otseselt ja kaudselt Euroopa lõunaperifeeriast lähtuva terrorismiohuga. Need riskid pole uued, kuid need on Vahemere lõuna- ja idaosa kestva konflikti ja poliitilise ebastabiilsuse ning Lõuna-Euroopas püsiva majandusliku ja sotsiaalse surve valguses omandanud uue tähenduse. Eelkõige rõhutavad terrorismiprobleemid ja terrorismivastased partnerlused piirkonna strateegilist tähtsust mõlemal pool Vahemerd ajal, mil riiklikud, NATO ja ELi strateegiad muutuvad. See oht ja kogu piirkonnas jätkuv terroristide värbamine mõjutab jätkuvalt tugevalt Vahemere julgeolekukeskkonda tervikuna. Riigi nõrkust Euroopa-Vahemere piirkondades ja terrorismi võimalikke ristumisvõimalusi globaalses mõttes süsteemsete julgeolekuprobleemidega, sealhulgas kliimamuutuste, merendusprobleemide ja rändega, käsitletakse kõrvuti sõjaliste küsimuste laiema mõõtmega, sealhulgas suurriikide mereväeüksuste kohaloluga. Vahemere piirkonnas ja kuidas kumbki riik suhtub teise pikaajalistesse piirkondlikesse ambitsioonidesse
- „Kliimamuutused ja energiakriisid: kas rohepööre on veel saavutatav aastaks 2050?” – Ülemaailmsete tarbimisharjumuste muutmine ja investeerimine puhtasse energiasse. Kuna elektrihinnad tõusevad Venemaalt pärit gaasitarnete vähenemise taustal, kasvavad üleskutsed tuua leevendust Euroopa vaesuvatele majapidamistele ja pankrotiohus ettevõtetele. Üleskutseid võetakse kuulda, kui ELi energiaministrid on valmis kokku saama, et arutada ELi reageerimist kriisile ja loomulikult hoida päevakorras rohepööret, mida EL on nõus saavutama 2050. aastaks. Eksperdid annavad oma vaatenurga olemasolevatele kriisidele ja hetkepoliitikale.
Konverents leiab aset 03-05. veebuarini 2023 Narvas Vaba Lava Teatrikeskuses ja Meresuu Spa Hotellis.
