Töötoa sisu arutatakse rühmades ja hiljem osalejad igas töötoas pakuvad välja ühe algatuse, mida võiks toetada ÜRO säästva arengu eesmärgi teema raames.

  1. Rahu: võimaldada ÜRO-l olla tõhusam rahu looja / rahuvalvaja konfliktide muutmise, rahuvalvejõudude, kultuuridevahelise dialoogi ja muude vahendite abil;

Küsimused, mida arutatakse:

  • Järgmised sammud algatuse SOAS SCRAP jaoks?
  • 2. ja – 1. liigi diplomaatia väärtus?
  • Milline on parim viis rahu saavutamiseks Liibüas?
  • Miks ei viidud ÜRO kiirreageerimispolitsei ideed kunagi ellu?
  • ÜRO noorte / kultuurilise sinise passi / ALF Euromedi võimalus – kultuuridevahelise dialoogi hõlbustamiseks;
  • Kultuuridevaheline dialoog on peamine vahend konfliktipiirkondades lahenduste leidmiseks
  • Lõimumine ühiskonnas, riigis, regioonis – kuidas olla aktiivne kodanik?
  • Mitmepoolsuse taasloomine ja vastastikuse mõistmise võimaldamine
  • Kas Kesk-Ida rahu tagamise Trump / Netanyahu plaan on väärtuslik?
  • Kuidas saab ÜRO aidata läänel suhelda Putini Venemaaga?

Moderaator ja eksperdid: Vassili Golikov, Jean Kostrzewski (UK), Mitrofan Slobodjan, Eesti diplomaatide kooli esindaja / Välisministeeriumi esindaja, Kultuuriministeeriumi esindaja (kinnitamisel).

Rapporteur: Eva Lennuk

Ennetuse keskne roll ÜRO rahu ja julgeoleku mõõtmes ning rõhutas vajadust keskenduda kriisi ja murrangute algpõhjustele. Globaalsed pinged on aastate kõrgeimal tasemel, muutes murdumisohu reaalseks. Globaalne ühiskond on tunnistanud vajadust ÜRO reformi järele ning leida ülemaailmne rahu ja turvalisus. Euroopa Liit rahvusvaheliste partneritega, kasutades selleks pehmet jõudu, edendades kultuuridevahelist dialoogi ja vastastikust mõistmist, haridust ja ettevõtlust konfliktipiirkondades, võib see olla üks lahendus kohapeal, kuid muidugi tuleb arutada geopoliitilisi küsimusi ja piirkondlikke konflikte ning võimaluse korral leida lahendus, mida kõik võiksid austada. Lõimumise ja koostöö kaudu on võimalik jõuda positiivse tulemusteni.

  1. Jätkusuutlikkus: jätkusuutliku majanduskasvu saavutamine ja noortele töökohtade loomine rohelisse majanduskasvu ja ressursitõhususse investeerimise kaudu

Küsimused, mida arutatakse:

  • Millised on kõige tõhusamad viisid noorte töökohtade loomiseks?
  • Kas sotsiaalne ettevõtlus on osa vastusest?
  • Tööturg peab erivajadustega inimestele olema kaasavam?
  • Kas digitaaltöökohad gigmajanduses on jätkusuutlikud töökohad?
  • Mida saaks ÜRO teha säästva arengu ja ressursitõhususe edendamiseks?
  • Millised on keskkonnahoidliku investeerimise vahetud prioriteedid?
  • Kas roheline majandus loob rohkem töökohti kui fossiilkütused?
  • Kuidas tagada jätkusuutlikud tootmis- ja tarbimisharjumused?
  • Milliseid samme tuleb võtta pinnase, magevee, kalavarude ja muude loodusvarade säästmiseks?

Moderaator ja eksperdid: Liis Seeme, Aivar Kamal, Maire Merioja ja Julia Stolberova ning Eesti Rohelise liikumise esindaja (kinnitamisel).

Rapporteur: Ekaterina Aleksejeva

Oluline on näha, kuidas valitsused saavad lühiajaliselt kaasavat majanduskasvu luua, samal ajal liikudes kliimaeesmärkide poole, et tagada jätkusuutlik pikaajaline majanduskasv, eriti noorte töökohtade loomise ajal. Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine ja rõhutab hästi ühtlustatud poliitikapakettide väärtust üleminekuaja investeeringute ja sotsiaalse toe mobiliseerimisel, edendades samal ajal majanduskasvu. Noorte töötuse määr on töötute 15–24-aastaste arv, väljendatuna protsendina noorte tööjõust. Töötud on need, kes teatavad, et on ilma tööta, et nad on tööks kättesaadavad ja et nad on viimase nelja nädala jooksul aktiivselt tööd otsinud. Ehk leiame lahenduse loomemajanduses ja sotsiaalses ettevõtluses?

  1. Inimõigused ja kaitse: digitaalühiskond ja 21. sajandi reaalsuseks sobiv inimõiguste režiimi loomine

Küsimused, mida arutatakse:

  • Kuidas muuta Internet lastele turvaliseks?
  • Milliseid piiranguid peaksime oma privaatsuse kaitsmiseks Facebooki ja sotsiaalmeediasse seadma?
  • Kas R2P on vees surnud? – või peaks / peaks ÜRO seda taaselustama?
  • Kui ÜRO (1) on valitsus; ÜRO (2) on sekretariaat / töötajad; ÜRO (3) on kodanikuühiskond / valitsusvälised organisatsioonid – kas on kasulik mõelda ÜRO-le (4) – digitaalsele / veebipõhisele?
  • Kas inimõiguste ülddeklaratsiooni ja muid inimõigusi käsitlevaid dokumente tuleb ajakohastada?
  • Kas inimõigused tuleks seada prioriteediks kõigis sealsetes haridussüsteemides, kus on kirjaoskus ja arvutusoskus?

Moderaator ja eksperdid: Mikk Tarros,  Anneli-Liisa Antsma, Tatjana Raudsepp, Rusalina Gassõmova

Rapporteur: Merle Haruoja

ÜRO Säästva arengu eesmärkide saavutamine meie digitaalmaailmas nõuab teadvustamist mitte ainult andmete väärkasutuse vältimise eest, vaid ka selle tagamiseks, et kui andmeid saab avalikkuse huvides vastutustundlikult kasutada, siis üldised juhised andmete privaatsuse, andmekaitse ja andmeeetika kohta erasektori üksuste poolt reaalajas kogutud suurandmete kasutamine oma äripakkumise osana. Järgmine ÜRO ülemaailmne andmefoorum toimub oktoobris 2020, kus arutatakse peamisi väljakutseid kõrgel tasemel. Peame vaatama põhiteemasid digitaaltehnoloogia vs. Inimõigused / turvalisus ja privaatsus meie igapäevaelus, kas haridus peab muutuma digitaalsete oskuste lemmikuks? Selle ja muude küsimustega tuleb tegeleda ja neid tuleb arutada noorsoo noorte seisukohast.

  1. Kliimamuutused: globaalse kütte peatamine ja ümberpööramine, muutes globaalseid tarbimisharjumusi ning investeerides puhta energia ja keskkonnatehnoloogiasse.

Küsimused, mida arutatakse:

  • Kuidas saaksime 2030. aastaks muuta ELi energia 100% -liselt rohelisest energiast sõltumatuks?
  • Kuidas saab ÜRO veenda kõiki oma liikmesriike teatud kuupäevaks fossiilkütuste kasutamise lõpetama?
  • Kas Pariisi protsess on vees surnud? Kuidas saab Glasgowsse uut elu sisse hingata?
  • Kas kliimamuutuste tegelikkuse kohta on piisavalt koolide ja avalike koolituste osa?
  • Kuidas saab Greta Thunbergi efekti püsivamaks muuta?
  • Kuidas peaks ÜRO tegelema kliimamuutuste eitajatega?
  • Kui oluline on noorte ja kodanikuühiskonna panus ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse kliimamuutuste ja puhta energia osas?

Moderaator and eksperdid:  Kadi Kenk, David Woollcombe, Dmitri Krasnov, Eesti Looduse Fondi esindaja

Rapporteur: Eigo Varemäe

See teema hõlmab ka rohelist majanduskasvu, säästva arengu haridust, selget ja taastuvenergiat. Kliimamuutused, energiajulgeolek ja juurdepääs energiaressurssidele on selles valdkonnas mõned esilekerkivad probleemid järgmistel aastakümnetel. Euroopa majandus impordib 55% nende energiaressurssidest ja sõltub peamiselt fossiilkütustest. Vaja on kiiret üleminekut taastuvatele energiaallikatele ja rohelise pakkumise saavutamist.

NB! Korraldaja jätab endale õiguse teha programmis muudatusi.

Täname mõistva suhtumise eest!